E-R 8.00 – 18.00

Mida teha kui…

  • 1220 – perearsti nõuandetelefon (välismaalt helistades +372 630 4107). Telefonis jagatakse eesti ja vene keeles nõuandeid lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaabiks ning vajadusel infot tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes. Helistamisel ei tuvastata helistaja isikut, helistada ja nõu küsida võivad ka ravikindlustuseta inimesed. 1220 on lauatelefonilt helistades esimesed 5 minutit helistajale tasuta, edasi kehtib kohaliku kõne hind. Mobiiltelefonilt ja välismaalt helistades kehtib kohe helistamise algusest paketipõhine telefoniminuti hind.
  • 1599 – lastehaigla tasuline nõuandetelefon, iga päev 8.00 – 24.00
  • 12252 – ämmaemanda tasuline nõuandetelefon
  • Kiirabi saab vajadusel kutsuda numbrilt 112. Enne abi saamist selgita välja kas ja millist abi vajad. Helistades telefonile 112 püüa võimalikult rahulikult selgitada juhtunut vastates dispetšeri küsimustele – mis juhtus, kus kannatanu asub, kas kannatanu on teadvusel ja hingab, kas keegi kohalolijatest on võimeline abi osutama. Ära katkesta kõnet enne kui dispetšer on selleks loa andnud. Peale kiirabi koduvisiiti pöördu ise järgmisel päeval oma perearstikeskuse poole. Perearstikeskus töötab reeglina tööpäevadel ja tööajal. Õhtusel ajal ja nädalavahetustel tuleb kiire abi saamiseks pöörduda haiglate valvetubadesse.
  • Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakond Ravi 18
  • Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakond Paldiski mnt 68
  • Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakond Sütiste tee 19
  • PERH Psühhiaatriakliinik valvetuba Paldiski mnt. 56
  • Wismari Haigla valvetuba
  • Tallinna Lastehaigla erakorralise meditsiini osakond Tervise 27

Alates 1.04.2015 väljastatakse ainult digitaalseid tervisetõendeid, mille taotlemiseks on vajalik eelnevalt täita tervisedeklaratsioon. Tervisetõendit saab taotleda ja tervisedeklaratsiooni täita patsiendiportaalis www.digilugu.ee. Selleks peab taotlejal olema ID-kaart, ID-kaardi lugeja ning PIN1 ja PIN2 kood. Ilma tervisedeklaratsioonita tervisetõendit väljastada ei saa. Juhilubade tervisetõendi vormistamiseks helistage meie registratuuri telefonile 654 0230 ning Teile leitakse sobiv vastuvõtuaeg pereõele. Tervisetõend on tasuline.

Laagri Perearstikeskuse juhataja Triinu-Mari Ots triinumari@laagriperearst.ee

Haigekassa Lastekodu 48, Tallinn 10144 telefon: 669 6630 info@haigekassa.ee

Terviseamet Järelvalve osakond Paldiski mnt. 81, Tallinn 10617

tel. 794 350  kesk@terviseamet.ee

Gripp on raske hingamisteede viirushaigus. Kõige sagedamini haigestuvad lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.

LEVIB nii õhu kui ka pindade ja käte kaudu, mis on viirusega kokku puutunud.
SÜMPTOMID: ägedalt algav haigus – kõrge palavik (38 ja enam kraadi) ja lihasvalu. Lisanduda võivad kuiv köha, külmavärinad, väsimus, peavalu, halb enesetunne, nohu (eelkõige lastel), kõhulahtisus.
Kaebused kestavad reeglina mõnest päevast mõne nädalani.

NAKKUSOHTLIK PERIOOD: nakatunud inimene on nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite teket. Nakkusohtlikkus kestab kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva.

TÜSISTUSED: kopsupõletik, põskkoopapõletik, krooniliste haiguste ägenemine. Lastel keskkõrvapõletik

DIAGNOOSIMINE: sageli nö kliiniline juhul kui on teada gripi levik sel perioodil ja selles piirkoonas ning inimese kaebused viitavad gripile. Kiirteste võidakse samuti kasutada diagnoosi saamiseks, kuid valenegatiivne tulemus ei välista grippi.

RAVI: Parim alternatiiv on vaktsineerimine. Gripiviirusesse nakatumise ajal vaktsiin ei aita.
Gripi ravi on suunatud kas:
– viiruse hävitamisele viirusevastaste ravimitega (Tamiflu, Relenza) – retseptiravimid;
– gripiga kaasnevate sümptomite leevendamisele (palaviku, valu, nohu, köha sümptomaatiline ravi), sellisel juhul peab organismi immuunsüsteem ise võitlema gripiviirusega – peamiselt käsimüügiravimid.
Antibiootikumid gripi puhul ei toimi. Neid määratakse aga kindlasti juhul, kui gripp on tüsistunud bakteriaalse infektsiooniga (nt kopsupõletikuga).

Gripi sümptomite leevendamiseks on apteegis saadaval laias valikus käsimüügiravimeid:
• Palavik, valud (peavalu, kurguvalu) Valuvaigistid – paratsetamool, ibuprofeen, täiskasvanutele ka atsetüülsalitsüülhape (aspiriin)
• Kurguvalu korral ka lokaalsed valuvaigistid ja antiseptikumid (nt pastillid ja spreid)
• Ninakinnisus, ninakõrvalkoobaste turse ja valu – Ninakinnisust vähendavad sümpatomimeetikumid (sh ninatilgad/spreid ja suukaudselt manustatavad), ka kombinatsioonis allergiavastaste antihistamiinikumidega
• Köha – Rögalahtistid, sh ravimtaimede baasil valmistatud. Kinnise ja paukuva köha raviks kasutatavad ravimid on reeglina retseptiravimid

ENNETAMINE:
Vaktsineerimine (mõju tekib 10-14 päeva peale vaktsiini manustamist, kestab kuni 1 aasta)
väldi kontakti haigete inimesetega
aevastades/köhides kata oma suu ja nina
pese käsi/kasuta käte desinfitseerimisvahendit
ela tervislikult – maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vett, söö täisväärtuslikku toitu.

RISKIGRUPID
Väikesed lapsed
Immuunpuudulikkusega isimesed
Rasedad (igas trimestris)
Kroonilisi haigusi põdevad inimesed (aneemia, kopsu-, südame-, neeru- või ainevahetussüsteemihaigst põdevad inimesed)
Eakad inimesed 65+
Tööalaselt ohustatud isikud

Perearstikeskusesse tuleb pöörduda igal juhul kui:
– tekivad hingamisraskused,
– palavik ei allu tavalistele raviannustele või tõuseb kiiresti,
– kui esineb valu või survetunne rinnus või kõhus,
– kui esineb pearinglus või segane olek,
– kui esineb raske ja sage oksendamine

Lastel võivad seisundi halvenemisele viidata ka
– ärrituvus,
– loidus (sh laps ei ärka unest ka äratamisel),
– kiire hingamine,
– naha sinakas varjund.
Samuti tuleks olla tähelepanelik palaviku ja tõsise köha suhtes, mis tekivad pärast gripinähtude esmast paranemist.

midateha