est | eng | rus

Perearstindusest üldiselt ja korduma kippuvad küsimused


Seda tahavad Eesti perearstid oma patsientidele südamele panna:
Igal kindlustatul on olemas perearst, kelle ta on ise valinud. Kui valik jäi endal tegemata, on perearst määratud maavanema poolt.
• Tea oma perearsti nime, vastuvõtuaegu ja kontakte – nii ei kaota sa haigestudes vajalikku aega info hankimisele. Oma perearsti saad kontrollida internetipangast e-teenuste alt, kodanikuportaalist (http://x-tee.riik.ee/portaal/) või küsida haigekassa klienditeenindusest kliendiinfonumbril 16363 (välismaalt helistades +372 669 6630). Perearstide andmed leiad haigekassa koduleheküljelt www.haigekassa.ee/kindlustatule/perearstid.
• Perearsti vahetamiseks tuleb eelnevalt uurida, kas soovitud perearst veel nimistusse uusi liikmeid vastu võtab. Perearstil on kohustus kindlustatud isik oma nimistusse võtta ainult siis, kui soovija elab Rahvastikuregistri järgi selle perearsti teeninduspiirkonnas. Kuigi perearstinimistu maksimumpiir on 2000 isikut, ei soovi kõik perearstid oma nimistut nii suureks paisutada, sest nii jääb ühe haige jaoks sageli liiga vähe aega.
• Kindlasti tuleks kaaluda perearsti vahetamist, kui vahetate elukohta ja senine perearstikeskus jääb uuest elukohast väga kaugele. Teie perearstil pole võimalik teha koduvisiiti teise linna otsa.
• Ravikindlustuseta isik võib samuti pöörduda oma perearstile, kuid ta peab talle osutatud üldarstiabi ja uuringute eest ise tasuma. Teenuse hinna kehtestab perearst.
• Ravikindlustuseta isiku erakorralise või vältimatu abi eest tasub riik.
Uuri välja, kuidas on Sinu perearsti juures töö korraldatud. Kaasaegne perearstikeskus toimib meeskonnatöö põhimõttel, kus arsti kõrval töötavad hästi koolitatud pereõed, kes teevad ka iseseisvat vastuvõttu. Nad nõustavad patsiente lihtsamate haiguste koduse ravi osas ja jälgivad koos arstiga tervete laste arengut ning krooniliste haiguste kulgu. Ka pereõe vastuvõtule peab enamustes arstikeskustes eelnevalt registreeruma.
Vastuvõtule registreeru alati eelnevalt telefoni teel. See on vajalik arstikeskuse töö paremaks korraldamiseks. Samuti helista ette ägeda haigestumise korral ka siis, kui sul on vaja samal päeval vastuvõtule pääseda. Niimoodi saab perearsti meeskond sujuvamalt töötada, vältides pikki järjekordi ooteruumis.
• Teata aegsasti, kui Sa ei saa kokkulepitud ajal vastuvõtule tulla - saame vabaks jäänud ajal aidata mõnda teist abivajajat.
• Ole valmis selleks, et soovitud ajal ei saa Sinu perearst Sind vastu võtta ja Sulle pakutakse aega asendusarsti juurde. Ka nimistuga töötaval arstil tuleb käia täiendusel, samuti võib arst olla haige või puhkusel. Sellistel puhkudel on perearstil kohustus leida asendaja.”Oma”arsti ootamine võib saada tervisele saatuslikuks.
• Juhul, kui ooteaeg arsti juurde tundub Sulle olevat liiga pikk, räägi oma mure julgelt ära pereõele. Sageli võib olla tegemist juhuga, kus patsiendi arvates on vaja arsti, aga aidata saab ka pereõde. Tihti võib patsient vajada arsti kiiremini, kui ta ise arvab. Siis korraldab perearstikeskus vastuvõtuaja kiiremini, pakkudes lisaaja või leides teise arsti.
Perearstikeskusesse helistades püüa oma probleem eelnevalt võimalikult täpselt sõnastada. Tuleta meelde, milliseid ravimeid oled juba ise tarvitanud. Perearst või –õde võib küsida haiguse tekkeaega, erinevate sümptomite olemasolu ja ulatust. Kindlasti tasuks enne helistamist mõõta kehatemperatuuri.
Perearst ei saa väljastada töövõimetuslehte, kui haigestumine ei ole meediku poolt fikseeritud. Seepärast tuleb töövõimetust põhjustava tervisehäire korral juba esimesel haiguspäeval ühendust võtta oma perearstikeskusega. Tagantjärele töövõimetuslehti ei väljastata.
Kui soovid vastuvõtul rääkida korraga oma mitmest probleemist või pöördub arsti poole üheaegselt mitu pereliiget, reserveeri registratuuris mitu aega. Siis pääsevad ka sinust järgmised patsiendid kokkulepitud ajal vastuvõtule.
• Iga inimene peab mõne aasta tagant külastama oma perearsti isegi juhul, kui tema tervis talle muret ei valmista. Paljude haiguste avastamise ja tulemusliku ravi eeldus on, et inimesed külastaksid järjepidevalt oma perearsti ja pereõde ning laseksid teha profülaktilisi uuringuid. Kui meedias kutsutakse inimesi sünniaasta järgi ennetuslikes uuringutes osalema, või kui koju saadetakse haigekassast personaalne kutse uuringuks (näiteks mammograafia või emakakaela PAP analüüs) osalemiseks, tuleb seal kindlasti ära käia.
• Ilma saatekirjata on võimalik pöörduda psühhiaatri, silmaarsti (oftalmoloogi), hambaarsti (stomatoloogi), naistearsti (günekoloogi), meestearsti (androloogi), naha- ja suguhaiguste arsti (dermatoveneroloogi)ning traumade puhul kirurgi või ortopeedi vastuvõtule.
• Paljudes kliinikutes toimuvad eriarstide tasulised vastuvõtud, kuhu pöördumiseks ei ole vaja perearsti saatekirja ega ravikindlustust. Sinna on tavaliselt ka lühemad järjekorrad, kuid patsiendil tuleb tasuda talle osutatud arstiabi ja uuringute eest.
• Perearst ei tee uuringuid, mille on määranud eraarst- need uuringud tuleb ka teha eraarsti juures.
• Perearstile ei ole mõtet pöörduda kompuuteruuringu tegemise sooviga. Selle uuringu vajaduse saab otsustada ainult eriarst.
Saatekirja põhimõte on leida probleemile parim lahendus õige eriarstiga konsulteerides. Perearst ootab eriarstilt konsultatsiooni otsust ja kogu informatsioon uuringutest peab jõudma perearstini. Perearsti jaoks on patsient koos kõigi oma haigustega tervik. Eriarsti vastuvõtul olles saab eriarst juba juhul, kui ta peab teise spetsialisti konsultatsiooni vajalikuks, ise anda teisele eriarstile saatekirja- selleks ei pea tulema tagasi perearstile. Küll ootab perearst lõpuks kõigi vastustega patsienti enda juurde.
• Omal soovil eriarstile pöördudes saabki perearstilt sellise märkega saatekirja. Perearstid ja eriarstid on väga paljude haigusjuhtude käsitlemisel oma vahel kokku leppinud uuringud, mida peaks perearst enne suunamist oma patsiendile tegema. Patsient võtab riski, et vajalikud uuringud jäävad nii tegemata.
• Paljud probleemid lahendab perearst ise. Juhul, kui on vaja kitsama suunitlusega spetsialisti konsultatsiooni või täpsemaid uuringumeetodeid, suunab perearst Teid edasi kas konsultatsioonile, uuringutele või haiglaravile. Selline asjade kulg tagab patsienti puudutava info parima liikumise eriarstile ja kõikide vajalike uuringute eelneva teostamise perearsti juures. Tulemuseks on patsiendi aja kokkuhoid ja parem ravikvaliteet.
Koduvisiidi teeb perearst reeglina vaid lamavatele ja liikumispuudega patsientidele. Koduvisiidi vajalikkuse või mittevajalikkuse iga haigusjuhu puhul otsustab perearst ise. Perearstikeskuses on arstil paremad ja täpsemad diagnostikavõimalused (analüüsid, elektrokardiogramm jms) parima ravitaktika üle otsustamiseks. Koduvisiidil kuulatlusega diagnoosi panemine on jäänud ajalukku.
• Arsti või õe koduvisiiti oodates korralda, et lemmikloomad ei saaks meedikut rünnata.