Patsiendile
KODUSE RAVI JUHISED JA NÕUANDED
Nahamoodustised on naha pinnal või sees olevad muutused, mis võivad olla kaasasündinud või elu jooksul tekkinud, nt sünnimärgid, sõlmekesed, villid, laigud, vm. Enamik nahamoodustusi on healoomulised ja ei vaja sekkumist.
Kui soovite nahamoodustise osas konsulteerida, siis palume kirjeldada kaebusi ja lisada foto kaebusest.
Kaebuse kirjeldamine:
Vastata küsimustele, võimalikult palju täpsustades, nt kas varem olete ravinud – millega, kui kaua, efekt?
- Millal moodustis tekkis? Esmane või korduv?
- Nahamoodustisega kaasnevad muutused ja kaebused (võimalikult täpselt: veritsus, ajas suurenemine, värvuse muutus, kuju ja struktuuri muutus, valu, sügelus, kipitus, muu)
- Kas nahamoodustis on saanud ravi ja kas see on ravile allunud?
- Varasem trauma nahamoodustise piirkonnas
- Kas varem on nahamoodustist eemaldatud, kas saadeti uuringule, mis tulemusega?
- Perekonnas healoomuliste, ebaselgete loomustega või pahaloomuliste nahakasvajate esinemine
- Päikesekaitse kasutamine, päikesereisid, solaarium
Kuidas teha õigesti fotot:
- Foto ei tohi olla vanem kui kolm tööpäeva.
- Pildistamiseks kasutatakse kaasaegset seadet, kus pildi kvaliteet on hea.
- Foto taust peab olema neutraalne ja ühevärviline
- Nahamoodustis peab fotol olema selge ja piirkond selgelt eristatav. Vajaduse korral võib nahamoodustise paremaks piiritlemiseks kasutada nahale sobilikku markerit. Pilt peab olema nahamoodustisele teravustatud (nt telefoniekraanil moodustisele klikkamine, mis selgendab teravust).
- Kui nahamoodustisel on nähtav ketendus, tuleb fotod teha eri nurkade alt või külgvaates, et ketendus oleks nähtav.
- Nahalööbest võiks olla vähemalt kaks fotot: esimene kaug-, teine lähivaates. Kehaosa, millest foto tehti, peab olema selgelt arusaadav.
- Vajaduse korral tuleb nahamoodustise suuruse hindamiseks teha foto keha ülevaatega.
Kui foto ei vasta eelnevatele nõuetele, ei saa me adekvaatselt pildil olevat moodustist hinnata.
Allikas: www.ravijuhend.ee
Enamasti on nende põhjuseks viirusinfektsioonid, mis antibiootikumravi ei vaja. Kui tekivad sümptomid nagu köha, nohu, kõrvavalu, kurguvalu, palavik, siis alustage kohe koduse raviga kasutades käsimüügiravimeid (rögalahtisti, ninasprei, kurgusprei/imemistabletid, vajadusel palavikualandaja, valuvaigistid) ja nohu/köha korral inhalatsioonid. Köha ja nohu täielik paranemine võib võtta 2-4 nädalat, mõnel juhul kauemgi, kuid üldjuhul peaks enesetunne hakkama paranema pärast 5-7 päevast kodust ravi.
Perearstikeskuse poole pöörduge juhul, kui:
- nohuga kaasneb valu põskkoobastes ja otsmikupiirkonnas
- vaatamata esmastele ravivõtetele esineb kõrvavalu pikemalt kui 2-3 päeva (esmane ravi on valuvaigisti, kõrvapõletik paraneb pooltel juhtudest iseenesest)
- tegemist on traumast tingitud kõrvavaluga
- palavik püsib üle 5 päeva või ei alane ravimite toimel
- tekib silmade valgustundlikkus ja/või kuklakangestus
- kui palavikuga kaasneb sage valulik urineerimine, kui uriin haiseb ja on hägune või verine
- kui esineb püsiv ebatavaline naha värvuse muutus (sinakus) ja lööve
- tekib hingamisraskus või vilistav hingamine
- kaasneb õhupuudustunne
- esineb veriköha
- köha on pikaaegne, üle 6 nädala
- pikaaegse köhaga kaasneb kaalulangus
- on raske neelata
- kurgumandlitel on katt või mädakorgid
- nädala möödudes pole kurguvalu kadunud
- köha/palavik alla kolmekuusel imikul
- kui laps on väga loid ja ei huvitu ümbritsevast
- kui laps on kogu aeg viril, nutune ja teda ei õnnestu rahustada
- kui laps hingab raskelt või häälekalt
- kui laps keeldub joomast, pissib tavapärasest vähem
Gripp on raske hingamisteede viirushaigus. Kõige sagedamini haigestuvad lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.
LEVIB nii õhu kui ka pindade ja käte kaudu, mis on viirusega kokku puutunud.
SÜMPTOMID: ägedalt algav haigus – kõrge palavik (38 ja enam kraadi) ja lihasvalu. Lisanduda võivad kuiv köha, külmavärinad, väsimus, peavalu, halb enesetunne, nohu (eelkõige lastel), kõhulahtisus.
Kaebused kestavad reeglina mõnest päevast mõne nädalani.
NAKKUSOHTLIK PERIOOD: nakatunud inimene on nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite teket. Nakkusohtlikkus kestab kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva.
TÜSISTUSED: kopsupõletik, põskkoopapõletik, krooniliste haiguste ägenemine. Lastel keskkõrvapõletik
DIAGNOOSIMINE: sageli nö kliiniline juhul kui on teada gripi levik sel perioodil ja selles piirkoonas ning inimese kaebused viitavad gripile. Kiirteste võidakse samuti kasutada diagnoosi saamiseks, kuid valenegatiivne tulemus ei välista grippi.
RAVI: Parim alternatiiv on vaktsineerimine. Gripiviirusesse nakatumise ajal vaktsiin ei aita.
Gripi ravi on suunatud viiruse hävitamisele viirusevastaste ravimitega (Tamiflu, Relenza) – retseptiravimid;
- Raviga on oluline alustada 48h jooksul, ravi on mõeldud kõrge komplikatsioonidega riskiga patsiendile, raske sümptomaatikaga ja/või juba tekkinud komplikatsioonidega patsiendile, kellel on gripilaadne haigus või laboratoorselt kinnitatud gripp.
- Gripiga kaasnevate sümptomite leevendamisele (palaviku, valu, nohu, köha sümptomaatiline ravi), sellisel juhul peab organismi immuunsüsteem ise võitlema gripiviirusega – peamiselt käsimüügiravimid.
- Antibiootikumid gripi puhul ei toimi. Neid määratakse aga kindlasti juhul, kui gripp on tüsistunud bakteriaalse infektsiooniga (nt kopsupõletikuga).
Gripi sümptomite leevendamiseks on apteegis saadaval laias valikus käsimüügiravimeid:
- Palavik, valud (peavalu, kurguvalu) Valuvaigistid – paratsetamool, ibuprofeen, täiskasvanutele ka atsetüülsalitsüülhape (aspiriin)
- Kurguvalu korral ka lokaalsed valuvaigistid ja antiseptikumid (nt pastillid ja spreid)
- Ninakinnisus, ninakõrvalkoobaste turse ja valu – Ninakinnisust vähendavad sümpatomimeetikumid (sh ninatilgad/spreid ja suukaudselt manustatavad), ka kombinatsioonis allergiavastaste antihistamiinikumidega
- Köha – Rögalahtistid, sh ravimtaimede baasil valmistatud. Kinnise ja paukuva köha raviks kasutatavad ravimid on reeglina retseptiravimid
ENNETAMINE:
- Vaktsineerimine (mõju tekib 10-14 päeva peale vaktsiini manustamist, kestab kuni 1 aasta)
- Väldi kontakti haigete inimesetega
- Aevastades/köhides kata oma suu ja nina
- Pese käsi/kasuta käte desinfitseerimisvahendit
- Ela tervislikult – maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vett, söö täisväärtuslikku toitu.
RISKIGRUPID
- Väikesed lapsed
- Immuunpuudulikkusega isimesed
- Rasedad (igas trimestris)
- Kroonilisi haigusi põdevad inimesed (aneemia, kopsu-, südame-, neeru- või ainevahetussüsteemihaigst põdevad inimesed)
- Eakad inimesed 65+
- Tööalaselt ohustatud isikud
Perearstikeskusesse tuleb pöörduda igal juhul kui:
- tekivad hingamisraskused,
- palavik ei allu tavalistele raviannustele või tõuseb kiiresti,
- kui esineb valu või survetunne rinnus või kõhus,
- kui esineb pearinglus või segane olek,
- kui esineb raske ja sage oksendamine
Lastel võivad seisundi halvenemisele viidata ka
- ärrituvus,
- loidus (sh laps ei ärka unest ka äratamisel),
- kiire hingamine,
- naha sinakas varjund.
- Samuti tuleks olla tähelepanelik palaviku ja tõsise köha suhtes, mis tekivad pärast gripinähtude esmast paranemist.
Peavalupäevik on abistavaks vahendiks peavalu ja migreeni all kannatavale inimesele.
Päevikusse märgitakse informatsioon, mille järgi on võimalik jälgida peavaluhoogude alluvust ravile.
Vallandavad faktorid aitavad paremini kaardistada tegureid, mis võivad peavaluhooge mõjutada.
Valutugevuse kaardistamine, mustrite jälgimine ravimite ja valuhoogude vahel aitavad paremini hinnata valusid.
Peavalupäeviku eesmärgiks on peavalude teadvustamine ja jälgimine, kaardistamine, seeläbi peavalu ravi tõhustamine.
See võib aidata:
- Aitab arstil diagnoosi panna, saada aru peavalu iseloomust;
- Aitab Teil ära tunda peavalu hoogude päästikud ja hoiatusmärgid;
- Aitab hinnata, kas Teie akuutne või ennetav ravi toimib;
- Annab ülevaate peavalu iseloomu mustritest.
Peavalupäevik võib sisaldada rohkelt teavet kuid sageli on kõige parem hoida see lihtne ja salvestada põhiteave:
- Kuupäev, kellaaeg;
- Kestvus (kaua kaebus kestis);
- Valutugevus, seda võib kirjeldada 1-10 valuskaalal (VAS), kus 10 on kõige tugevam valu, mida võite ette kujutada;
- Valu iseloom ja paige. Valu võib olla nt tuim, terav, sähviv, suruv, pulseeriv. Paige võib olla nt otsmikul, oimu piirkonnas, kuklas, üle pea, vm;
- Mis on vallandav faktor, mis peavalu esile kutsus. Vahest võib see olla pingeline tööpäev, stressirohke situatsioon, kuvari vaatamine, vm;
- Mis on leevendav faktor. Kui olete võtnud leevenduseks ravimit, siis mis preparaati ja mis annuses, kui sageli. Samuti võib olla leevenduseks nt magamine vm;
- Mis on valutugevus 1-10 valuskaalal (VAS) peale leevendavat tegevust või ravimi manustamist;
- Märkused, ehk kõik muu, mis võiks abiks olla. Nt sümptomid, mis peavaluga esinesid (iiveldus, pearinglus, vm), menstruatsioon. Kõik muu, mis võiks olla oluline, mis võiks abiks olla.
Peavalupäeviku täitmiseks lae alla peavalupäevik. Kõige parema ülevaate saamiseks võiks päevikut täita 1 kuu. Tulemus edastada perearstile e-perearstikeskuse portaalis või välja printides, kaasa võttes vastuvõtule.
Peavalupäeviku allalaadimiseks kliki siia
Perearstikeskuse poole pöörduge juhul, kui:
- teil on esimest korda tekkinud tugev peavalu ning kui peavaluga kaasneb iiveldus, oksendamine, valguskartus, helikartus, kuklakangestus ja/või palavik
- peavalu on muutunud iga korraga tugevamaks või kestab järjest pikemat aega
- peavalule lisanduvad nähud, mida varem ei ole esinenud (näiteks nägemishäired, tasakaaluhäired jm)
Sümptomiteks kõhulahtisus ja/või oksendamine. Sageli kaasneb ka palavik.
Ennetamine:
Järgmised meetmed vähendavad kõhulahtisust tekitavate viirustega kokkupuutumise riski:
- Pesta tihti käsi, eriti pärast tualeti kasutamist ja mähkmete vahetamist ning enne toidu valmistamist/söömist
- Enne söömist puu- ja aedvili hoolekalt pesta
- Saastunud pinnad puhastada ja desinfitseerida
- Viirusega saastunud riided ja voodipesu pesta, kasutades kuuma vett ja detergenti
- WC pott ja selle ümbrus hoida puhtana
- Kõhuviirusega nakatunud isikud ei tohi valmistada toitu haigusnähtude esinemise ajal kuni kolm päeva pärast haigusest paranemist.
Kõige olulisem on vältida vedelikupuudust. Piimatoodete tarbimine haiguse ajal on keelatud – halvendab seisundit! Söögi osas eelistada kuivikuid ja tärkliserikkaid tooteid. Vältida tuleks praetud, vürtsikaid jms toiduaineid, mis võivad olla happelised ja raskesti seeditavad. Kõhuvaevuste leevendamiseks võib kasutada Smecta ja Sorbex nimelisi käsimüügiravimeid. Soole mikrofloora taastamiseks on soovitav teha läbi probiootikumikuur (1-2 nädalat).
Perearstikeskuse poole pöörduge juhul, kui:
- Väljaheites on veri
- Tegemist on imiku/väikelapsega, kelle vedeliku tasakaalu säilitamisega on raskusi (ei võta rinda, keeldub joogist)
- kui kõhulahtisus/oksendamine on kestnud üle 3 päeva
Kahtlustad endal või oma lähedasel vaimse tervise probleeme? Ära jää murega üksi:
- Tasuta psühholoogiline nõustamine Saue valla elanikele: https://sauevald.ee/vaimne-tervis
- https://peaasi.ee/ Info enam levinud psüühikahäirete ja nende sümptomaatika kohta, nõuanded eneseabiks ja vaimse tervise esmaabi.
- https://esmaabi.peaasi.ee/ Nõuanded, mida teha juhul, kui märkad, et keegi Sinu lähedastest on hädas ja vajab vaimset tuge.
- https://noustamine.peaasi.ee/noored Peaasi.ee keskuse tasuta noortenõustamine (16-26aastastele noortele)
- Traumaatilise sündmuse või läbielamise korral leiab kiiret abi: https://kriisiabi.ee/
- Oled kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist: https://www.palunabi.ee/
- Kui Sinul või Su lähedasel on probleeme alkoholiga: https://alkoinfo.ee/et/
- PERH Psühhiaatriakliiniku valvetuba, Paldiski mnt. 52, tel: 617 2650
- Lasteabi 116 111 (24h), https://www.lasteabi.ee/
- Ohvriabi telefon 116 006 (24h)
- Hingehoiu telefon 116 123 (24h)
- Eluliin 6558 088 (eesti keel), 6555 688 (vene keel)